Homöopaatia on üle 200 aasta vana ravisuund, mille tooteid müüakse ka Eesti apteekides. Paljud on neid kasutanud, kuid vähesed teavad, millel meetod põhineb ja mida ütleb selle kohta teadus. Selles artiklis vaatame ausalt, mis homöopaatia on, kuidas preparaate valmistatakse, mida näitavad uuringud, kuidas on reguleeritud müük Euroopas ning millal on oluline pöörduda tavameditsiini poole.
Mis on homöopaatia?
Meetodi rajas 18. sajandi lõpus Saksa arst Samuel Hahnemann. See tugineb kahele põhimõttele.
1. Sarnane ravib sarnast
Aine, mis tervel inimesel tekitab teatud sümptomeid, peaks väga väikeses koguses ravima haigust, millel on samad sümptomid. Näiteks sibul tekitab pisaravoolu ja vesist nohu – seetõttu kasutatakse sibulapreparaati allergilise nohu korral.
2. Potentseerimine ehk lahjendamine raputamisega
Algainet lahjendatakse korduvalt ja iga astme järel raputatakse. Homöopaatia järgi muutub preparaat sellega tugevamaks, mitte nõrgemaks.
Mida tähendavad C ja D pakendil?
- D (või X) – lahjendus 1:10. D6 tähendab, et lahjendus on tehtud kuus korda järjest.
- C – lahjendus 1:100. C30 tähendab kolmekümmet järjestikust sajakordset lahjendust.
Siin on oluline arvuline fakt. Alates umbes C12 lahjendusest ületatakse Avogadro arv – see tähendab, et statistiliselt ei ole valmistises tõenäoliselt enam ühtegi algaine molekuli. Populaarne C30 on sellest veel palju kaugemal.
Homöopaatia selgitab toimet „vee mäluga”. Füüsika ja keemia sellist mehhanismi ei tunne.
Mida näitavad uuringud?
Homöopaatiat on uuritud palju. Suured süstemaatilised ülevaated on jõudnud järeldusele, et homöopaatiliste preparaatide toime ei erine platseebost. Sama seisukohta on väljendanud mitme riigi teadusnõukogud ja Euroopa teadusakadeemiate ühendus.
See ei tähenda, et inimesed ei tunneks end paremini. Platseeboefekt on reaalne ja mõõdetav – eriti subjektiivsete sümptomite nagu valu, ärevuse ja väsimuse puhul. Sellele lisandub pikk konsultatsioon ja tähelepanu, mis omaette parandab enesetunnet, ning haiguste loomulik taandumine.
Kuidas on müük reguleeritud?
Euroopa Liidus on homöopaatilistel preparaatidel eraldi registreerimiskord. Lihtsustatud korras registreeritud toodetel ei tohi pakendil olla näidustust – seal on kirjas ainult, et tegemist on homöopaatilise preparaadiga. Registreerimine kinnitab kvaliteeti ja ohutust, kuid ei ole tõend tõhususe kohta.
Eestis peab arvestust Ravimiamet, kelle registrist saab kontrollida, kas konkreetne toode on Eestis registreeritud.
Peamine risk ei ole preparaat ise
Kuna kõrges lahjenduses tooted ei sisalda toimeainet, on otsene kõrvaltoimete risk väike. Tõeline oht on kaudne:
- Ravi edasilükkamine. Kui tõsise haiguse korral loodetakse homöopaatiale, läheb kaotsi väärtuslik aeg.
- Tõenduspõhise ravi asendamine – näiteks antibiootikumi, insuliini või vähiravi asemel.
- Vaktsineerimisest loobumine. Homöopaatilised „nosoodid” ei asenda vaktsiini ega anna kaitset.
- Madalad lahjendused (D1–D3) võivad sisaldada mõõdetavas koguses algainet ja seega ka reaalselt mõjuda või koostoimeid põhjustada.
- Alkoholisisaldus tilkades – oluline laste ja alkoholist hoiduvate inimeste puhul.
Millal on kindlasti vaja arsti?
- kõrge või kestev palavik;
- hingamisraskus, valu rinnus;
- äkiline tugev peavalu, kaelakangus, teadvusehäire;
- tugev kõhuvalu;
- seletamatu kaalulangus või pikaajaline väsimus;
- krooniline haigus – diabeet, astma, kilpnäärmehaigus, südamehaigus;
- lapse haigestumine, eriti imikueas;
- vähikahtlus või juba diagnoositud kasvaja;
- infektsioon, mis vajab antibiootikumi.
Kui soovite siiski proovida
See on igaühe isiklik valik. Mõistlik on järgida mõnda põhimõtet:
- ärge katkestage arsti määratud ravi;
- rääkige arstile, mida te kasutate – see on oluline ka koostoimete hindamiseks;
- ostke apteegist, kus toode on Eestis registreeritud;
- ärge kasutage seda ägeda või kiiresti süveneva seisundi korral;
- olge eriti ettevaatlik laste puhul;
- kui sümptomid ei taandu paari päevaga, pöörduge arsti poole.
Tõenduspõhised alternatiivid
Kui otsite leebemaid lahendusi, on olemas ka neid, mille kohta on olemas uuringutel põhinev tõendus:
- Taimsed ravimid – näiteks palderjan unehäirete, piparmündiõli ärritunud soole sündroomi korral. Neil on tegelik toimeaine ja seega ka võimalikud koostoimed.
- Ninaloputus soolalahusega nohu korral.
- Probiootikumid antibiootikumijärgse kõhulahtisuse ennetamiseks.
- D-vitamiin puuduse korral, vereanalüüsi alusel.
- Mesi köha leevendamiseks üle üheaastastel lastel.
Kust osta Eestis?
Homöopaatilised preparaadid on apteekides käsimüügis. Valikut saate vaadata Aptev online-apteegist, kust leiate ka taimsed preparaadid ja vitamiinid. Apteeker aitab hinnata, kas valitud toode sobib teie olukorda ja kas see võib teie ravimitega koostoimeid anda.
Korduma kippuvad küsimused
Kas homöopaatia töötab?
Kontrollitud uuringute koondanalüüsid ei ole leidnud platseebost erinevat toimet. Subjektiivne paranemine on siiski reaalne nähtus.
Kas see on ohutu?
Kõrge lahjendusega tooted on otseselt ohutud. Peamine risk on vajaliku ravi edasilükkamine.
Mida tähendab C30?
Kolmkümmend järjestikust sajakordset lahjendust. Sellises lahjenduses ei ole algaine molekule praktiliselt võimalik leida.
Kas homöopaatia sobib lapsele?
Lapse haigused vajavad selget diagnoosi. Ärge asendage arsti määratud ravi ja pöörduge palaviku või loiduse korral kohe arsti poole.
Kas homöopaatia asendab vaktsiini?
Ei. Homöopaatilised preparaadid ei anna nakkushaiguste vastu kaitset.
Kas taimne ravim ja homöopaatia on sama asi?
Ei. Taimne ravim sisaldab mõõdetavas koguses toimeainet ja võib olla tõhus ning anda koostoimeid; homöopaatiline preparaat on tugevalt lahjendatud.
Kokkuvõte
Homöopaatia on ajalooline ravisuund, mille preparaadid on tugeva lahjenduse tõttu ohutud, kuid mille tõhusust kontrollitud uuringud ei kinnita. Euroopas registreeritakse neid eraldi korras ja pakendil ei tohi olla näidustust.
Kui soovite neid kasutada, tehke seda tavaravi kõrval, mitte selle asemel – ja pöörduge alati arsti poole, kui sümptomid on tugevad, püsivad või puudutavad last.
Käesolev artikkel on informatiivse sisuga ega asenda arsti või apteekri konsultatsiooni. Ärge katkestage arsti määratud ravi ilma temaga nõu pidamata.
