Haavaplaaster on kodus kõige sagedamini kasutatav esmaabivahend, kuid apteegiriiulil on neid kümneid erinevaid. Kirurgilised plaastrid, hüdrokolloidplaastrid, veekindlad ja hõbedat sisaldavad variandid – kõigil on oma kindel ülesanne. Selles artiklis vaatame, millised plaastrid on olemas, kuidas valida õige, kuidas haava puhastada ja millal ei piisa enam plaastrist, vaid on vaja arsti.
Miks haava üldse katta?
Vana arusaam, et haav peab „õhku saama”, ei pea paika. Uuringud näitavad, et niiske paranemiskeskkond kiirendab haava sulgumist ja vähendab armi teket. Kaetud haav paraneb tavaliselt kiiremini kui lahtine.
Plaastri ülesanded on:
- kaitsta haava mustuse ja bakterite eest;
- hoida optimaalset niiskustaset;
- vältida mehaanilist ärritust ja korduvat vigastamist;
- imada eritist;
- vähendada valu, sest kaetud närvilõpmed on vähem ärritatud.
Plaastrite peamised liigid
Tavaline haavaplaaster
Kangas-, plast- või fliisalusel plaaster imava padjakesega. Sobib väikestele lõikehaavadele, marrastustele ja torkehaavadele. Kangasplaaster on painduv ja sobib liigeste piirkonda, plastplaaster on siledam ja vähem märgatav.
Kirurgiline plaaster ehk teip
Poorne kleeplint ilma padjakeseta, mida kasutatakse sideme või marli kinnitamiseks. Sobib suurematele haavadele, kus padjake pannakse eraldi. Materjal on tavaliselt hingav ja hüpoallergeenne, mistõttu see sobib ka tundlikule nahale ja pikaajaliseks kasutamiseks.
Haavasulgurribad
Kitsad tugevad ribad, millega tõmmatakse lõikehaava servad kokku. Sobivad sirgetele, puhastele lõikehaavadele, mille servad on hästi kohakuti. Need vähendavad armi laienemist, kuid ei asenda õmblusi sügava haava korral.
Hüdrokolloidplaaster
Sisaldab geeli moodustavat kihti, mis imab eritist ja loob niiske keskkonna. Sobib villidele, pindmistele põletustele ja aeglaselt paranevatele haavadele. Plaastri all tekib valkjas geel – see ei ole mäda, vaid normaalne osa protsessist.
Veekindel plaaster
Läbipaistev kile, mis laseb läbi õhku, kuid mitte vett. Sobib dušis käimiseks ja köögitöödeks. Sageli kasutatakse ka kanüüli või õmbluste kaitseks.
Antibakteriaalne plaaster
Sisaldab hõbedat või antiseptikumi. Mõeldud haavadele, kus infektsiooni risk on suurem. Ei asenda haava puhastamist ega arsti määratud ravi.
Villiplaaster
Paks hüdrokolloidpadi, mis leevendab survet ja valu. Sobib kandadele ja varvastele, näiteks pärast pikka matka või uute jalanõude kandmist.
Kuidas haava õigesti hooldada?
Samm-sammult
- Peske käed enne haava puudutamist.
- Peatage verejooks – suruge puhta marliga haavale 5–10 minutit, tõstke jäse võimalusel kõrgemale.
- Loputage haava jooksva puhta vee või füsioloogilise lahusega. Eemaldage nähtav mustus ja liiv.
- Desinfitseerige haavaservad antiseptikumiga. Vältige alkoholi lahtisel haaval – see kahjustab kudet ja on valus.
- Kuivatage ümbritsev nahk, et plaaster kleepuks.
- Katke plaastriga nii, et padjake kataks kogu haava ja liimiosa jääks tervele nahale.
- Vahetage plaastrit vastavalt vajadusele – kui see on märg, määrdunud või lahti tulnud.
Levinud vead
- Vesinikperoksiidi korduv kasutamine – see kahjustab tervenevat kude.
- Plaastri liiga tihe vahetamine, mis rebib värsket kude.
- Kärna koorimine.
- Plaastri kandmine päevi järjest ilma kontrollimata.
- Liiga väikese plaastri kasutamine, mille liimiosa jääb haavale.
Kui tihti plaastrit vahetada?
Tavalist plaastrit vahetatakse üks kord ööpäevas või siis, kui see saab märjaks või määrdub. Hüdrokolloidplaastrit võib hoida mitu päeva – kuni geel ulatub plaastri servani. Iga vahetuse ajal vaadake haav üle.
Millal pöörduda arsti poole?
- haav on sügav, laiade servadega või rasvkude on näha – tõenäoliselt vajab õmblusi;
- verejooks ei peatu 15 minuti survega;
- haav on tekkinud määrdunud või roostes esemest;
- haavas on võõrkeha, mida ei õnnestu eemaldada;
- tegemist on looma- või inimhammustusega;
- ilmnevad infektsiooni tunnused: süvenev punetus, turse, kuumus, tuikav valu, mäda, punane joon nahal, palavik;
- haav ei parane kahe nädalaga;
- haav on näol või liigese kohal, kus arm võib segada;
- haavatud on diabeediga inimene või patsient, kelle vereringe on häiritud.
Teetanus
Sügava või määrdunud haava korral tuleb kontrollida teetanusevaktsiini kehtivust. Täiskasvanutel soovitatakse revaktsineerimist iga 10 aasta järel. Vaktsineerimise korralduse kohta leiab infot Terviseameti lehelt.
Mida hoida kodusest esmaabikapis?
- erineva suurusega haavaplaastrid;
- kirurgiline plaaster ehk teip ja steriilne marli;
- elastikside;
- antiseptiline lahus või sprei;
- füsioloogiline lahus haava loputamiseks;
- hüdrokolloid- ja villiplaastrid;
- kirurgilised kindad;
- pintsetid ja käärid;
- külmakott venituste jaoks.
Kontrollige kord aastas kõlblikkusaegu – steriilsed vahendid kaotavad steriilsuse.
Plaastrid ja tundlik nahk
Kui plaastri liim tekitab punetust või sügelust, valige hüpoallergeenne silikoonkleepuvusega variant. Eakatel ja õhukese nahaga inimestel tuleb plaastrit eemaldada aeglaselt, venitades seda piki nahka, mitte tõmmates otse üles. Karvaselt nahalt eemaldamine on valutum karvakasvu suunas.
Kust osta haavaplaastreid Eestis?
Kõik nimetatud plaastrid on käsimüügis. Valikut saate vaadata Aptev online-apteegist, kust leiate nii kirurgilised plaastrid, haavasidemed kui ka antiseptikumid.
Millele valikul tähelepanu pöörata?
- Haava asukoht – sõrmedele ja liigestele sobivad painduvad kujuga plaastrid.
- Eritise hulk – rohke eritise korral valige imavam side.
- Kas haav puutub kokku veega – siis on vaja veekindlat varianti.
- Naha tundlikkus – hüpoallergeenne liim.
- Lastele sobivad väiksemad ja värvilised plaastrid, mis muudavad protseduuri lihtsamaks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas haav peab õhku saama?
Ei. Niiske ja kaitstud keskkond kiirendab paranemist ning vähendab armi.
Kas plaastri all tekkinud valge geel on mäda?
Hüdrokolloidplaastri puhul on see normaalne geel. Mädale viitavad ebameeldiv lõhn, kollakas eritis ja süvenev punetus.
Kas haavale võib panna salvi enne plaastrit?
Õhuke kiht haavasalvi on lubatud, kuid liiga paks kiht takistab plaastri kleepumist.
Kas kärn tuleb eemaldada?
Ei. Kärn kaitseb haava ja kukub ise ära. Selle koorimine pikendab paranemist ja suurendab armi riski.
Mille poolest erineb kirurgiline plaaster tavalisest?
Kirurgiline plaaster on kleeplint ilma padjakeseta, mida kasutatakse sideme kinnitamiseks. Tavaline plaaster on valmis lahendus koos imava osaga.
Kas plaastriga tohib magada?
Jah. Kui haav on hoolikalt kaetud, kaitseb plaaster seda ka öösel hõõrdumise eest.
Kokkuvõte
Õige plaaster valitakse haava suuruse, asukoha ja eritise järgi. Väikesele lõikehaavale piisab tavalisest plaastrist, villile sobib hüdrokolloid, suurema haava katmiseks kasutatakse marli koos kirurgilise plaastriga.
Kõige olulisem on haava korralik puhastamine, puhtad käed ja regulaarne kontroll. Kui haav ei parane kahe nädalaga või ilmnevad infektsiooni tunnused, ei ole see enam koduse esmaabi küsimus.
Käesolev artikkel on informatiivse sisuga ega asenda arsti või apteekri konsultatsiooni. Sügavate, saastunud või halvasti paranevate haavade korral pöörduge tervishoiutöötaja poole.
