Norskamine häirib tavaliselt rohkem kaaslast kui norskajat ennast – kuni hetkeni, mil selgub, et taga võib olla uneapnoe. Apteegis on norskamise vastu mitu erinevat lahendust: ninaribad, spreid, suukaitsmed ja asendipadjad. Selles artiklis vaatame, miks norskamine tekib, milline vahend millal aitab ja millal on norskamine märk seisundist, mis vajab arsti hinnangut.
Miks inimene norskab?
Une ajal lõdvestuvad neelu lihased. Sissehingamisel liigub õhk kitsenenud hingamisteest suurema kiirusega ja paneb pehmed koed – pehme suulae, kurgunibu, keelepära – vibreerima. See vibratsioon ongi norskamise heli.
Mis norskamist soodustab?
- Selili magamine – keel vajub tahapoole ja ahendab hingamisteed.
- Ülekaal – rasvkude kaela piirkonnas surub hingamisteed kokku.
- Alkohol õhtul – lõdvestab lihaseid rohkem kui tavaliselt.
- Rahustid ja uinutid – sama mehhanism.
- Kinnine nina – nohu, allergia, kõverdunud vahesein, polüübid.
- Suurenenud mandlid, eriti lastel.
- Suitsetamine – ärritab ja turseb limaskesta.
- Vanus – lihastoonus väheneb.
- Anatoomia – väike alalõug, pikk kurgunibu.
Norskamine või uneapnoe?
See vahetegemine on kõige olulisem. Lihtne norskamine on tüütu, kuid ohutu. Obstruktiivne uneapnoe tähendab, et hingamine katkeb une ajal korduvalt – see langetab vere hapnikusisaldust ja koormab südant.
Uneapnoele viitavad:
- hingamispausid, mida kaaslane märkab;
- äkiline norskamine katkeb ja algab uuesti „turtsatusega”;
- päevane unisus – uinumine televiisori ees, koosolekul, roolis;
- hommikune peavalu ja suukuivus;
- öine ärkamine õhupuuduse tundega;
- korduv öine urineerimine;
- keskendumisraskused, ärrituvus, mäluprobleemid;
- kõrge vererõhk, mis ei allu hästi ravile.
Nende tunnuste korral ei aita apteegitoode – vajalik on unearsti või kõrva-nina-kurguarsti hinnang ja tavaliselt uneuuring. Ravimata uneapnoe suurendab riski kõrgvererõhktõve, südamerütmihäirete, insuldi ja liiklusõnnetuste tekkeks.
Millised vahendid apteegis on?
Ninaribad
Kleeptugevad ribad, mis tõmbavad ninatiibu laiali ja suurendavad ninakäigu läbimõõtu. Aitavad siis, kui probleem on ninahingamises. Kui takistus on neelus, mõju puudub.
Ninalaiendajad
Silikoonist vahendid, mis asetatakse ninasõõrmesse. Sama põhimõte kui ribadel, kuid korduvkasutatavad.
Kurgu- ja ninaspreid
Sisaldavad tavaliselt õlisid või niisutavaid koostisosi, mis vähendavad limaskesta kuivust ja pehmete kudede vibratsiooni. Toime on leebe ja lühiajaline.
Ninaloputus soolalahusega
Lihtne ja odav – vähendab turset ja parandab ninahingamist, eriti nohu või allergia korral.
Suusisesed kaitsmed
Nihutavad alalõua veidi ettepoole, mis avab neelu. Nende tõhusus on tõenduspõhiselt kõige parem, kuid parima tulemuse annavad hambaarsti valmistatud individuaalsed kaitsmed. Ei sobi hambaproteeside ja lõualiigese probleemide korral.
Asendipadjad ja -vestid
Takistavad selili magamist. Sobivad hästi neile, kes norskavad ainult selili.
Mida saab ise teha?
- Magage külili. Vana nipp: õmmelge pidžaama seljale tennisepall.
- Tõstke voodi peaots 10–15 cm kõrgemale – padjavirn ei anna sama efekti.
- Kaalulangus. Isegi 5–10% kehakaalust vähendab norskamist märgatavalt.
- Vältige alkoholi vähemalt 3–4 tundi enne magamaminekut.
- Loobuge suitsetamisest.
- Ravige ninakinnisust – allergia korral kasutage arsti soovitatud ravi.
- Regulaarne unerütm – väsinuna magatakse sügavamalt ja lihased lõdvestuvad rohkem.
- Niisutage magamistoa õhku küttehooajal.
- Suulae ja keele harjutused – uuringute järgi vähendab regulaarne müofunktsionaalne treening norskamist.
Norskamine lastel
Regulaarne norskamine lapsel ei ole normaalne. Kõige sagedasem põhjus on suurenenud kurgu- või ninaneelumandlid. Lisamärgid: suu kaudu hingamine, rahutu uni, öine higistamine, päevane hüperaktiivsus või keskendumisraskused. Pöörduge perearsti või kõrva-nina-kurguarsti poole.
Millal kindlasti arsti juurde?
- kaaslane on märganud hingamispause;
- päeval on tugev unisus või olete rooli taga uinunud;
- norskamine on järsult tugevnenud;
- kaasneb kõrge vererõhk või südamehaigus;
- hommikuti on peavalu või õhupuuduse tunne;
- laps norskab regulaarselt;
- norskamine on ühepoolne ninakinnisusega – võib viidata vaheseina kõverusele või polüüpidele.
Kust osta Eestis?
Ninaribad, ninalaiendajad, spreid ja asendipadjad on käsimüügitooted. Valikut ja hindu saate vaadata Aptev online-apteegist, kust leiate ka ninaloputusvahendid ja allergiaravimid.
Millele valikul tähelepanu pöörata?
- Kus on takistus? Ninaprobleemi korral aitavad ribad ja loputus; neelu probleemi korral suukaitse või asendiravi.
- Kas norskate ainult selili? Siis alustage asendiravist – see on odavaim ja tõhusaim.
- Hammaste seisund – suukaitset ei sobi kasutada proteeside ja lõualiigese valu korral.
- Ükski toode ei ravi uneapnoed.
Korduma kippuvad küsimused
Kas norskamine on ohtlik?
Lihtne norskamine ise ei ole. Ohtlik on uneapnoe, mille üks tunnus norskamine on.
Kas ninaribad aitavad kõiki?
Ei. Need aitavad ainult siis, kui takistus on ninas.
Kas alkohol tõesti mõjutab?
Jah, väga tugevalt – see lõdvestab neelu lihaseid ja süvendab nii norskamist kui ka hingamispause.
Kas kaalulangus aitab?
Sageli kõige rohkem. Juba 5–10% kaalulangus võib norskamist oluliselt vähendada.
Kas suukaitset saab apteegist?
Universaalseid mudeleid saab, kuid hambaarsti tehtud individuaalne kaitse on tõhusam ja mugavam.
Kuidas tean, kas mul on uneapnoe?
Kindla vastuse annab uneuuring. Kahtlust tekitavad hingamispausid, päevane unisus ja hommikune peavalu.
Kokkuvõte
Norskamise vastu on olemas mitu lihtsat lahendust, kuid need toimivad ainult siis, kui vastavad probleemi asukohale: ninaribad ninakinnisuse korral, asendiravi selili norskajale, suukaitse neelu ahenemise korral.
Kõige olulisem on välistada uneapnoe. Kui kaaslane märkab hingamispause või päeval on tugev unisus, ei ole see apteegitoote küsimus – siis on vaja uneuuringut ja arsti hinnangut.
Käesolev artikkel on informatiivse sisuga ega asenda arsti konsultatsiooni. Hingamispauside või päevase unisuse korral pöörduge kindlasti arsti poole.
