Hematogeen

Hematogeen on rauarikas toidulisand, mida on aastakümneid kasutatud rauapuuduse ennetamiseks ja organismi taastumise toetamiseks. Paljud mäletavad hematogeeni maitsvate batoonidena lapsepõlvest, kuid tegemist ei ole pelgalt maiustusega. Selles artiklis selgitame, mis on hematogeen, kuidas see organismis toimib, kuidas seda õigesti võtta ning kust osta hematogeeni Eestis.

Mis on hematogeen?

Hematogeen on toidulisand, mille peamiseks toimeaineks on musta toiduvalgu albumiin ehk töödeldud veise verest saadud valgupreparaat. Just sellest tuleneb toote iseloomulik tumepruun värvus ja kõrge rauasisaldus. Tänapäeval valmistatakse hematogeeni batoonide kujul, kuhu on lisatud kondenspiima, suhkrut, melassi ja maitseaineid.

Oluline on rõhutada üht asja: hematogeen ei ole ravim, vaid toidulisand. See tähendab, et hematogeen ei asenda arsti määratud rauapreparaate ega aneemia ravi. Küll aga sobib see igapäevase toidu täienduseks, kui rauatarbimine on suurenenud või toiduga saadav rauakogus jääb väikeseks.

Eestis reguleerib toidulisandite käitlemist Terviseamet, ravimite osas aga Ravimiamet. Toidulisandina müüdav hematogeen peab vastama toiduohutuse nõuetele ning selle pakendil tuleb esitada täpne koostis ja soovitatav päevane kogus.

Lühike ajalugu: kust see toode pärineb?

Esimene sarnane preparaat loodi Šveitsis 19. sajandi lõpus. Arst Adolf Gommel valmistas 1890. aastate alguses veriseerumil põhineva segu, mida hakati kasutama kehvveresuse ja kurnatuse korral. Idee levis kiiresti üle Euroopa.

Nõukogude Liidus muutus toode eriti populaarseks Teise maailmasõja ajal ja järel, kui haavatute ning alatoidetud laste taastumine oli terav probleem. Just siis omandas preparaat tuttava batoonikuju, mis tegi selle tarbimise lihtsaks ka lastele. Sellest ajast pärineb ka arusaam, et tegemist on justkui kommiga – kuigi sisuliselt on tegu kontsentreeritud toidulisandiga.

Hematogeeni koostis

Hematogeeni koostis erineb tootjati, kuid põhikomponendid on enamasti samad. Tüüpiline batoon sisaldab järgmisi koostisosi:

Musta toiduvalgu albumiin – raua peamine allikas, tavaliselt 4–5% tootest;
Kondenspiim – annab kreemja tekstuuri ja lisab valku;
Suhkur ja melass – maitse ning energiasisalduse jaoks;
Askorbiinhape (C-vitamiin) – paljudel toodetel lisatud, kuna see parandab raua imendumist;
Maitseained – vanilliin, pähklid, seesam või kookos.

Keskmine 50-grammine batoon sisaldab umbes 4–6 mg rauda. Täiskasvanud mehe päevane rauavajadus on ligikaudu 10 mg ja fertiilses eas naisel 15–18 mg. Seega katab üks batoon olenevalt tootest kolmandiku kuni poole päevasest vajadusest.

Kuidas hematogeen organismis toimib?

Raud on organismis hädavajalik mineraal. See osaleb hemoglobiini moodustamises, mis kannab hapnikku kopsudest kudedesse. Lisaks vajavad rauda paljud ensüümid, immuunsüsteem ja närvisüsteem. Kui rauda napib, tekib väsimus, kahvatus, õhupuudus ja keskendumisraskused.

Heemraud versus mitteheemraud

Toiduga saame kahte tüüpi rauda. Taimne ehk mitteheemraud imendub soolestikust suhteliselt halvasti – tavaliselt 2–10% ulatuses. Loomset päritolu heemraud imendub aga oluliselt paremini, hinnanguliselt 15–35%. Just siin peitub hematogeeni eelis: albumiinis sisalduv raud on heemraud, mistõttu organism suudab seda tõhusamalt kasutada.

Põhjalikku ülevaadet raua imendumisest ja päevastest vajadustest pakub USA Riikliku Terviseinstituudi (NIH) rauateemaline ülevaade, mis on üks usaldusväärsemaid teadusallikaid selles valdkonnas.

Teaduslikud andmed rauapuuduse kohta

Rauapuudus on maailma kõige levinum toitainepuudus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel esineb aneemiat ligikaudu 40% väikelastest ja umbes 30% fertiilses eas naistest kogu maailmas. Suur osa neist juhtudest on tingitud just rauavaegusest.

Teaduskirjandus toob välja mitu olulist seaduspära, mida tasub selle toote tarbimisel arvesse võtta:

C-vitamiin parandab imendumist. Askorbiinhape muudab raua paremini omastatavaks, mistõttu tasub batooni kõrvale juua näiteks apelsinimahla.
Kaltsium pärsib imendumist. Piimatooted vähendavad raua omastamist, seega ei ole mõistlik batooni koos suure klaasi piimaga tarbida.
Tanniinid takistavad omastamist. Tee ja kohv sisaldavad polüfenoole, mis võivad raua imendumist märkimisväärselt vähendada. Seetõttu soovitatakse jätta nende joomise ja rauarikka toidu vahele vähemalt tund aega.
Rauavarude taastumine võtab aega. Isegi tõhusa ravi korral kulub ferritiinivarude taastamiseks tavaliselt mitu kuud.

Euroopa Liidus hindab toidulisandite ohutust ja toitumisalaseid väiteid Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). EFSA on kinnitanud, et raud aitab kaasa normaalsele hapniku transpordile organismis ning väsimuse vähenemisele – need on ka ainsad lubatud tervisealased väited, mida rauatoodete puhul kasutada tohib.

Kuidas hematogeeni võtta?

Toote kasutamine on lihtne, kuid annustamisel tasub olla täpne. Kuna tegemist on kontsentreeritud tootega, ei tähenda suurem kogus paremat tulemust.

Annustamine täiskasvanutele

Täiskasvanutele soovitatakse tavaliselt 30–50 grammi preparaati päevas, mis vastab ühele batoonile või selle osale. Kogus jagatakse sageli kaheks-kolmeks väiksemaks portsjoniks. Parim aeg tarbimiseks on söögikordade vahel, sest siis on imendumine tõhusam.

Annustamine lastele

Lastele alates kolmandast eluaastast soovitatakse väiksemaid koguseid – tavaliselt 10–20 grammi päevas. Kooliealised lapsed võivad tarbida kuni 30 grammi. Alla kolmeaastastele lastele ei tohi hematogeeni anda ilma arstiga konsulteerimata.

Kuuri pikkus

Tavapärane kuur kestab kaks kuni kolm nädalat. Seejärel on soovitatav teha paus. Pikaajaline katkematu tarbimine ei ole vajalik ega soovitatav, kuna liigne raud võib organismis koguneda. Kui väsimus ja kahvatus püsivad, tuleks lasta teha vereanalüüs ning pöörduda perearsti poole.

Rauarikkad toidud võrdluses

Toidulisand on abiks, kuid põhitöö teeb ära igapäevane menüü. Allpool on ülevaade rauasisaldusest saja grammi kohta enim levinud toiduainetes:

Veise maks – 6,5 mg, väga hästi omastatav heemraud;
Veiseliha – 2,7 mg;
Kanamuna – 1,8 mg;
Läätsed ja oad – 3,3 mg, kuid tegemist on mitteheemrauaga;
Spinat – 2,7 mg, imendumist pärsivad oksalaadid;
Kõrvitsaseemned – 8,8 mg;
Tume šokolaad – 11 mg.

Nagu tabelist näha, ei ole taimsetes toitudes rauda vähem. Küsimus on omastatavuses. Seetõttu peavad taimetoitlased jälgima rauatarbimist hoolikamalt ning kombineerima taimset rauda C-vitamiini allikatega, näiteks paprika, kibuvitsa või tsitruselistega.

Säilitamine ja kõlblikkusaeg

Toodet tuleb hoida kuivas kohas temperatuuril kuni 20 kraadi, otsese päikesevalguse eest kaitstult. Liiga soojas muutub batoon pehmeks ja kleepuvaks, külmkapis aga kõvaks. Avatud pakendi sisu tasub ära tarvitada mõne päeva jooksul, sest kondenspiim võib niiskuse mõjul rikneda.

Kõlblikkusaeg on tavaliselt kuus kuni kaksteist kuud. Kui pinnale tekib valge kirme, ei ole see alati riknemise märk – tegu võib olla suhkru kristalliseerumisega. Küll aga viitavad hallitus, terav lõhn või ebaühtlane värvus sellele, et toode tuleb ära visata.

Kellele hematogeen sobib?

Hematogeen sobib eelkõige olukordadesse, kus rauavajadus on suurenenud või toiduvalik piiratud. Kõige sagedamini kasutatakse seda järgmistel juhtudel:

taastumine haiguse, operatsiooni või verekaotuse järel;
suurenenud füüsiline koormus ja intensiivne sportimine;
ühekülgne toitumine või vähene lihatoodete tarbimine;
kiire kasvuperiood lastel ja noorukitel;
rohke menstruaalverejooks naistel;
krooniline väsimus, mille põhjuseks on kerge rauavaegus.

Kuigi tegemist on käsimüügitootega, ei tasu seda võtta pelgalt kahtluse põhjal. Rauapuuduse kindlakstegemiseks on vaja vereanalüüsi, mis näitab hemoglobiini ja ferritiini taset.

Vastunäidustused ja ettevaatusabinõud

Hoolimata heast talutavusest ei sobi see toode kõigile. Toodet ei soovitata järgmistel juhtudel:

Suhkurtõbi. Batoon sisaldab märkimisväärses koguses suhkrut ja melassi, mistõttu see mõjutab veresuhkru taset.
Ülekaal ja rasvumine. Toote energiasisaldus on kõrge – umbes 350 kcal 100 grammi kohta.
Hemokromatoos ja muud raua ainevahetuse häired. Nende puhul koguneb raud organismis liigselt ning lisandid on ohtlikud.
Allergia piimavalgu või koostisosade suhtes.
Rasedus ja imetamine. Sel perioodil tuleb iga toidulisandi kasutamine arstiga kooskõlastada.

Liigne tarbimine võib põhjustada iiveldust, kõhukinnisust või kõhulahtisust. Samuti võib väljaheide muutuda tumedaks – see on rauapreparaatide puhul tavaline ega ole ohtlik.

Koostoimed teiste toodetega

Raud võib mõjutada mitme ravimi imendumist. Seetõttu tuleb preparaadi ja ravimite võtmise vahele jätta vähemalt kaks tundi, kui kasutate järgmisi preparaate:

tetratsükliinide ja fluorokinoloonide rühma antibiootikumid;
antatsiidid ehk maohappe siduvad preparaadid;
kilpnäärmehormoonid, näiteks levotüroksiin;
kaltsiumi- ja tsingipreparaadid.

Samuti ei tohiks seda toodet tarbida samal ajal teiste rauapreparaatidega, kuna nii võib päevane rauakogus muutuda liiga suureks. Kahtluse korral küsige nõu apteekrilt.

Kust osta hematogeeni Eestis?

Hematogeeni saab Eestis osta nii tavaapteekidest kui ka internetiapteekidest. Kuna tegemist on toidulisandiga, ei ole selle ostmiseks retsepti vaja.

Apteegiketid. Suuremates apteekides – Apotheka, Benu, Südameapteek ja Euroapteek – leiab selle toote tavaliselt toidulisandite või vitamiinide riiulilt. Apteekri käest saab kohe küsida ka annustamise ja koostoimete kohta.

Internetiapteegid. Veebist tellimine on mugav, kui soovite võrrelda erinevate tootjate koostist ja hinda. Meie Aptev online-apteegist leiate rauatoodete valiku koos täpse koostise kirjeldusega.

Tervisepoed ja toidupoed. Osa batoone müüakse ka tervisekaupade poodides ning suuremate toidupoodide tervisetoodete osakonnas.

Millele ostmisel tähelepanu pöörata?

Ostes vaadake kindlasti pakendit. Kõige tähtsam on albumiini sisaldus – kvaliteetses tootes on see vähemalt 4–5%. Kui koostises on albumiin loetletud viimaste hulgas, on rauasisaldus tõenäoliselt väike ja tegemist on pigem maiustusega.

Lisaks tasub kontrollida suhkru kogust, C-vitamiini olemasolu ning parim enne kuupäeva. Samuti veenduge, et tootel oleks eestikeelne märgistus ja käitleja andmed – see näitab, et toode on Eestis nõuetekohaselt turule toodud.

Korduma kippuvad küsimused

Kas hematogeen on ravim?

Ei. Tegemist on toidulisandi, mitte ravimiga. Aneemia diagnoosimisel määrab arst raviks spetsiaalsed rauapreparaadid, mille rauasisaldus on kordades suurem.

Kas hematogeen tõstab hemoglobiini?

Toode võib toetada hemoglobiini taset, kuid ainult kerge rauavaeguse korral ja koos tasakaalustatud toitumisega. Väljakujunenud aneemia ravis sellest ei piisa.

Kas lapsed tohivad hematogeeni süüa?

Jah, alates kolmandast eluaastast ja väiksemas koguses. Kuna maitse meenutab kommi, tuleb toode hoida laste käeulatusest väljas, et vältida liigset tarbimist.

Kas toode sobib sportlastele?

Jah, eriti vastupidavusaladega tegelejatele. Intensiivne treening suurendab rauakadu higi ja mikrovigastuste kaudu. Jooksjatel esineb lisaks nn jalatalla hemolüüsi, mille käigus punased verelibled korduva löögikoormuse tõttu lagunevad. Sellises olukorras on täiendav rauaallikas põhjendatud, kuid annust tuleks jälgida.

Kas toode sobib taimetoitlastele?

Ei sobi. Albumiin on loomset päritolu koostisosa, mistõttu vegan- ega taimetoitlusse see toode ei kuulu. Alternatiiviks on taimsed rauapreparaadid, näiteks rauabisglütsinaat või kuivatatud nõgesel põhinevad tooted.

Kui kaua tohib hematogeeni võtta?

Tavaline kuur kestab 2–3 nädalat, seejärel tehakse paus. Pikemaajaline kasutamine tuleks arstiga läbi arutada.

Kokkuvõte

Hematogeen on lihtne ja hästi talutav viis toidusedelit rauaga täiendada. Selle eeliseks on hästi omastatav heemraud, mugav kasutamine ja kättesaadavus ilma retseptita. Samas ei ole hematogeen imerohi – see ei asenda aneemia ravi ega tasakaalustatud toitumist.

Kui kahtlustate rauapuudust, alustage vereanalüüsist. Kui rauavaegus leiab kinnitust, aitab arst või apteeker valida sobiva lahenduse. Kerge vajaduse korral võib just hematogeen olla mugav ja maitsev tugi igapäevasele toitumisele.

Käesolev artikkel on informatiivse sisuga ega asenda arsti või apteekri konsultatsiooni. Enne toidulisandi kasutamise alustamist pidage nõu tervishoiutöötajaga.