Konnasilma plaaster on lihtsaim viis konnasilmast ja nahasarvestusest vabanemiseks. Enamik neist sisaldab salitsüülhapet, mis pehmendab kõvastunud sarvkihti, nii et selle saab järk-järgult eemaldada. Selles artiklis vaatame, mis vahe on konnasilmal, nahapaksendil ja soolatüükal, kuidas plaastrit õigesti kasutada ning kellele see ei sobi.
Konnasilm, nahapaksend või soolatüügas?
Neid kolme aetakse tihti segi, kuigi ravi on erinev.
- Konnasilm – väike, ümar ja selgelt piiritletud kõvastunud kolle, mille keskel on tihke „tuum”. Tekib punktsurve kohas, tavaliselt varvastel. On sageli valus, eriti käimisel.
- Nahapaksend – laiem, ühtlane kõvastunud ala ilma selge servata. Tekib hõõrdumisest, näiteks pöia esiosas. Tavaliselt valutu.
- Soolatüügas – põhjustab papilloomiviirus. Erinevalt konnasilmast on see valus külgedelt pigistamisel, mitte otse surumisel, ning pinnal võib näha väikesi tumedaid punkte.
Kui te ei ole kindel, näidake kollet apteekrile või arstile – soolatüügas nakkab ja vajab teistsugust lähenemist.
Miks konnasilm tekib?
- liiga kitsad, kõvad või valesti valitud jalanõud;
- kõrge kontsaga kingad, mis viivad surve pöia esiosale;
- jalalaba deformatsioonid – haralluu, haamervarvas, lampjalgsus;
- sokkideta jalatsite kandmine;
- pikk seismine või kõndimine kõval pinnal;
- ülekaal;
- kuiv nahk, mis muutub kergemini kõvaks.
Konnasilm on organismi kaitsereaktsioon: nahk paksendab end seal, kus on liigne surve. Seetõttu ei piisa ainult koorest vabanemisest – kui surve püsib, tuleb konnasilm tagasi.
Kuidas plaaster toimib?
Plaastri keskel on salitsüülhapet sisaldav padjand. Salitsüülhape on keratolüütikum – see lõhub sarvkihi rakke ühendavad sidemed, mistõttu kõva kude pehmeneb ja eraldub kihtidena.
Osal plaastritel on lisaks ümar vahtpadjand, mis võtab survet kollelt ära – see leevendab valu kohe, enne kui hape jõuab mõjuda.
Kuidas kasutada?
- Peske ja kuivatage jalg hoolikalt.
- Soovi korral leotage jalga 5–10 minutit soojas vees – see pehmendab nahka ja kiirendab toimet.
- Asetage plaaster nii, et toimeainega osa jääks täpselt konnasilma peale, mitte ümbritsevale tervele nahale.
- Jätke plaaster kohale tavaliselt 1–2 päevaks, vastavalt juhendile.
- Eemaldage plaaster, leotage jalga ja eemaldage pehmenenud valge kude ettevaatlikult pimsskivi või viiliga.
- Korrake, kuni konnasilm on kadunud – tavaliselt kulub 1–2 nädalat.
Kõige olulisem ettevaatusabinõu
Salitsüülhape ei erista haiget nahka tervest. Kui toimeaine satub ümbritsevale nahale, tekib põletustunne, punetus ja haavand. Seetõttu peab plaastri asetus olema täpne. Ümbritsevat nahka saab kaitsta ka õhukese vaseliinikihiga.
Kellele plaaster ei sobi?
- Diabeediga inimestele – neuropaatia tõttu ei pruugi valu tunda ja väike haavand võib areneda tõsiseks jalahaavandiks. Diabeetik peaks konnasilmaga pöörduma jalgade hooldaja või arsti poole.
- Perifeerse vereringe häirega inimestele – haav paraneb halvasti.
- Neuropaatia korral, olenemata põhjusest.
- Kui nahk on katki, põletikuline või nakatunud.
- Sünnimärkide, tedretähnide või karvaste kollete peal.
- Salitsüülhappe või atsetüülsalitsüülhappe allergia korral.
- Väikelastel ja raseduse ajal ainult pärast apteekri või arstiga nõu pidamist.
Kuidas ennetada?
- Õiged jalanõud – piisavalt ruumi varvastele, pehme sisetald, mõõdukas konts.
- Ostke jalanõusid pärastlõunal, kui jalg on veidi turses.
- Kandke sokke, mis ei tekita volte.
- Kasutage silikoonkaitsmeid või varbaeraldajaid survekohtadel.
- Niisutage jalgu iga päev – uureasisaldusega kreemid hoiavad naha pehme.
- Kasutage pimsskivi regulaarselt, kuid õrnalt.
- Deformatsioonide korral kaaluge ortopeedilisi tallatugesid.
Millal pöörduda arsti või jalgade hooldaja poole?
- konnasilm ei kao kahe nädalaga;
- tekib punetus, turse, mäda või valu süveneb;
- teil on diabeet või vereringehäire;
- kolle veritseb;
- konnasilmi tekib korduvalt samasse kohta – tõenäoliselt on põhjus jalalaba biomehaanikas;
- te ei ole kindel, kas tegemist on konnasilma või soolatüükaga.
Kust osta Eestis?
Konnasilmaplaastrid ja -lahused on käsimüügitooted. Valikut ja hindu saate vaadata Aptev online-apteegist, kust leiate ka pimsskivid, varbaeraldajad ja jalakreemid.
Millele valikul tähelepanu pöörata?
- Plaaster või lahus. Plaaster on mugavam ja täpsem, lahus sobib ebatasastele kohtadele.
- Suurus – väiksem plaaster varvaste vahele, suurem talla alla.
- Vahtpadjandiga variant leevendab survet kohe.
- Toimeaine kontsentratsioon – tugevam ei tähenda alati paremat, eriti tundliku naha korral.
Korduma kippuvad küsimused
Kas konnasilma tohib ise lõigata?
Ei. Lõikamine võib põhjustada haava ja infektsiooni. Pehmenenud kude eemaldatakse pimsskiviga.
Kui kaua ravi kestab?
Tavaliselt 1–2 nädalat regulaarsel kasutamisel.
Miks konnasilm tuleb tagasi?
Sest surve põhjus on alles. Ilma jalanõude või jalalaba probleemi lahendamiseta kordub see.
Kas plaaster aitab soolatüüka vastu?
Salitsüülhape toimib ka tüükale, kuid ravi on pikem ja tüügas on nakkav. Kahtluse korral küsige nõu.
Kas diabeetik võib plaastrit kasutada?
Ei ole soovitatav ilma spetsialisti hinnanguta – risk haavandi tekkeks on liiga suur.
Kas jalga tohib leotada iga päev?
Lühiajaline leotamine on abiks, kuid pikk leotamine kuivatab nahka. Piisab 5–10 minutist.
Kokkuvõte
Konnasilma plaaster pehmendab salitsüülhappega kõvastunud koe, mille saab seejärel õrnalt eemaldada. Edu võti on täpne asetus – toimeaine ei tohi sattuda tervele nahale – ja järjepidevus paari nädala jooksul.
Kõige tähtsam on aga põhjus: kui surve jalale jääb samaks, tuleb konnasilm tagasi. Diabeedi või vereringehäire korral ei tohi konnasilma ise ravida.
Käesolev artikkel on informatiivse sisuga ega asenda arsti või apteekri konsultatsiooni. Diabeedi, vereringehäire või paranematu kolde korral pöörduge spetsialisti poole.
